Kas te sel nädalal Tallinn Music Week'ile ikka jõudsite? Linn on täis head muusikat ja oma maitsele leiavad midagi laiast programmist kindlasti kõik. Kes kallist piletit pelgab, võib sammud seada mõnele linnalava tasuta kontserdile, elamus garanteeritud! Reedel sai ka ühel TMW peol käidud ja ma ei tea, kas asi on vanuses, aga nii tore oli inimlikul õhtusel ajal välja minna! Viimasel ajal toimuvad kõik peod nii hilja, et minul on ammu juba uneaeg ning õue ei jõuagi. Nüüd aga sai kell pool 10 kenasti välja minna, lokaal juba rahvast täis ja pidu-kontserdid täies hoos. Jess!
TMW on korralikult ka toiduhuviliste programmiga vaeva näinud: lisaks pop-up restole Disaini- ja arhitektuurigaleriis ja paljude Tallinna restode TMW erimenüüdele on La Muu seks puhuks lausa uued jäätised välja toonud! Põnevad uued maitsed jäätistel mõlemad: leedriõie-kitsejuustu ja maasika-balsamico-pipra. Kolmas maitse, mis ka TMW raames esmakordselt topsi jõudis, on La Muu fännidele juba tuttav meresoola-karamelli. Pean tunnistama, et maailma suurim jäätisefänn ma ei ole, eestimaisetest vist eelistan kõige tavalisemat rosinatopsi või vaniljeplombiiri, kui sellele veel värskeid suvemarju juurde saab. Välismaal gelato-baarides on pistaatsia konkurentsitult esimene valik ning kõik muud ülipõnevad-super-hüper-uudisjäätised tavaliselt minuni ei jõua. Kahjuks ei olnud La Muu uued jäätised nii huvitavad kui võiks. Maasikajäätis nagu hea maasikajäätis ikka, aga balsamico ja pipar olid küll unustatud sisse panna. Kitsejuustu oma oli jällegi hea, aga pea tavalise vaniljeplombiiri mekiga. Kvaliteetsed ja pehme tekstuuriga La Muu jätsid, aga julgemalt oleks võinud maitsestamisega ümber käia. Võõraid maitseid ongi keeruline turule tuua ning paljudele need ei pruugi peale minna. Kui aga see samm on juba astutud, siis ei tohiks poole pealt tagasi mugavusstsooni astuda, vaid tuleb julgelt uued mekid ka välja mängida. Julgust!
Roosades toonides jätkates, ilmavalgust nägi üks valge ja heleroosa printsessivärvides kook. Kookosega juustukoogid on minu meelest veel hõrgumad kui tavalised, ja hapud marjad sinna juurde sobisid imehästi. Tõeline pidupäeva kook. Kookostrühvleid kaunistuseks võib veeretada ise näiteks toorjuustu ja vahvlilehtedega selle retsepti järgi, või kui poolik pakk Raffaellosid kodus on, siis miks mitte kaunistada kook hoopis nendega.
TMW on korralikult ka toiduhuviliste programmiga vaeva näinud: lisaks pop-up restole Disaini- ja arhitektuurigaleriis ja paljude Tallinna restode TMW erimenüüdele on La Muu seks puhuks lausa uued jäätised välja toonud! Põnevad uued maitsed jäätistel mõlemad: leedriõie-kitsejuustu ja maasika-balsamico-pipra. Kolmas maitse, mis ka TMW raames esmakordselt topsi jõudis, on La Muu fännidele juba tuttav meresoola-karamelli. Pean tunnistama, et maailma suurim jäätisefänn ma ei ole, eestimaisetest vist eelistan kõige tavalisemat rosinatopsi või vaniljeplombiiri, kui sellele veel värskeid suvemarju juurde saab. Välismaal gelato-baarides on pistaatsia konkurentsitult esimene valik ning kõik muud ülipõnevad-super-hüper-uudisjäätised tavaliselt minuni ei jõua. Kahjuks ei olnud La Muu uued jäätised nii huvitavad kui võiks. Maasikajäätis nagu hea maasikajäätis ikka, aga balsamico ja pipar olid küll unustatud sisse panna. Kitsejuustu oma oli jällegi hea, aga pea tavalise vaniljeplombiiri mekiga. Kvaliteetsed ja pehme tekstuuriga La Muu jätsid, aga julgemalt oleks võinud maitsestamisega ümber käia. Võõraid maitseid ongi keeruline turule tuua ning paljudele need ei pruugi peale minna. Kui aga see samm on juba astutud, siis ei tohiks poole pealt tagasi mugavusstsooni astuda, vaid tuleb julgelt uued mekid ka välja mängida. Julgust!
Roosades toonides jätkates, ilmavalgust nägi üks valge ja heleroosa printsessivärvides kook. Kookosega juustukoogid on minu meelest veel hõrgumad kui tavalised, ja hapud marjad sinna juurde sobisid imehästi. Tõeline pidupäeva kook. Kookostrühvleid kaunistuseks võib veeretada ise näiteks toorjuustu ja vahvlilehtedega selle retsepti järgi, või kui poolik pakk Raffaellosid kodus on, siis miks mitte kaunistada kook hoopis nendega.
Rabarberi ja vaarikatega kookose-juustukook
26-cm vorm
Põhi:
- 150 g Digestive küpsiseid
- 75 g võid
- 3 sl kookoshelbeid
Täidis:
- 300 g rabarberit ja vaarikaid
- 3 sl + 85 g suhkrut
- 1,5 sl tärklist
- 200 g maitsestamata toorjuustu
- 200 g hapukoort
- 300 g kookoskoort või kreemjat kookospiima
- 3 muna
- 1 tl vaniljeessentsi
Kate:
- 1,5 dl hapukoort
- 2 sl suhkrut
- 0,5 dl rabarberi- või vaarikamahla
- kaunistuseks kookostrühvleid, vaarikaid, mündilehti, kookoshelbeid
Võta täidiseained juba enne koogi tegemist toatemperatuurile. Purusta Digestive küpsised peeneks ning sega sulavõi ja kookoshelvestega. Suru segu 26-cm diameetriga küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse koogivormi ning pane täidise valmistamise ajaks külmkappi.
Koori ja tükelda rabarberid ning sega koos vaarikatega 3 sl suhkru ja 1,5 sl tärklisega. Jäta ootele. Sega toasoojad toorjuust, hapukoor ning kookoskoor omavahel. Sega ükshaaval juurde munad ning maitsesta 85 g suhkru ja vaniljeessentsiga.
Eelküpseta külmkapis tahenenud põhja 180 kraadi juures 10-12 minutit. Vala põhjale marjasegu ning sellele toorjuustutäidis. Küpseta kooki 170 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni kook on tahenenud, aga keskelt veel õrnalt võdisev. Sega katteks omavahel hapukoor, suhkur ja vaarika- või rabarberimahl. Rabarberimahlaga saad õrnroosa, vaarikaga tugevama värviga katte. Vala segu koogile ja lase 5 minutit veel ahjus küpseda. Keera kuumus kinni ning lase koogil paokil uksega ahjus jahtuda. Serveeri jahtunult, ideaalis üleöö külmkapis seinuna. Kaunista jahtunud kook kookostrühvlite, vaarikate, mündi- või muude söödavate lehtede (münti mul polnud, kaffirlaim ajas asja ära) ja kookoshelvestega.
TMW City Stage'il esines poolatar Soniamiki - "Lemoniada". Suvine rannachill tuli silme ette.
TMW City Stage'il esines poolatar Soniamiki - "Lemoniada". Suvine rannachill tuli silme ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar