Röstpeedi struudel

Peedil ja peedil on vahe. 


Laisa inimesena ostan ikka vahel keedupeeti. Oleme ausad, kes ikka igapäevaselt viitsib kodus peete keeta? Ja riivitud keedupeedist on ju nii mõnus peedi-küüslaugu või muud salatit teha. Varem ma väga pakile ja tootjale tähelepanu ei pööranud, kuid hiljuti sattusin eriti halbade isendite peale. Läti toodang, vaakumpakendis. Mul ei ole meie kuuevarbaliste naabrite kohta midagi halba öelda, aga no vot peedibisnesis on neil veel arenguruumi. Nüüd uurin pakendit sama hoolikalt kui pensionär telekava, et kindlasti eestimaist beta vulgarist saada. 


Mõni päev on aga parem kui teised ning, mis sest keetmisest enam, leidub aega lausa peete röstida! Need punapõsed, mis esimese näljaste laine üle elasid läksid uuesti ahju, nüüd juba struudlitaignasse peidetult. Kokku sai üks imehea pirukas. Kui varem olen struudlit keedetud peedist teinud, siis nüüd, kord röstpeedi struudlit maitsenud, there is no going back. Sest peedil ja peedil ON vahe. 

Pilt sai eriti pooletoobine sel korral

Röstpeedi struudel

Tainas:

• 4 dl nisujahu
• 1 dl käesooja vett
• 3 sl mahedamaitselist, näiteks rapsiõli
• 0,5 tl 30% söögiäädikat
• 0,5 tl soola

Täidis:

• 550 g peeti
• 2-3 sl oliiviõli
• 1 tl kuivatatud või paar oksa värsket tüümiani
• 1 sl palsamiäädikat
• 1 suur või 2 väiksemat küünt küüslauku
• musta pipart
• 200 g sulatatud juustu
• u 50 g sulavõid

Pese ja koori peedid. Lõika kuubikuteks ning laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Nirista peale oliiviõli ning rösti 200 kraadi juures umbes 25-30 minutit, kuni peet on pehme. Taignaks sega käesoe vesi, õli ning äädikas. Sega jahu soolaga ja sõelu vedeliku sekka. Sõtku ühtlaseks taignaks ning pane kuuma ja kuiva poti alla tunnikeseks puhkama. See aitab taignal elastsemaks muutuda. Sõtku tainas läbi ja rulli jahusel laual neljakandiliseks. Aseta ühe käe sõrmed umbes taigna keskosasse ning tainalatakat ringi hüpitades tõmba teise käega servadest laiemaks, kuni saad õhukese taigna. Kuulu järgi peaks läbi õigesti venitatud struudlitaigna ajalehte saama lugeda. 

Maitsesta peedikuubikud tüümiani, hakitud küüslaugu, palsamiäädika ja musta pipraga. Soola pole vaja lisada, sest juust on piisavalt soolane. Määri sulajuust ühtlaselt laialivenitatud taignale ning kuhja ühte äärde peedikuubikud. Tõsta tainas ettevaatlikult ümber täidise ning näpi ühenduskohad kinni. Eriti hoolikalt vaata üle otsad, et täidis ahjus välja ei hakkaks voolama. Kui mõndade õpetuste järgi pannakse struudlit tehes täidis ühtlaselt taignale ning rullitakse kõik kokku nagu rullbiskviit, siis minule meeldib rohkem, kui kogu õhuke taignakoorik on ühtlaselt mahlast täidist täis.

Aseta struudel, liitekoht allpool, küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning torka terava noaga mõned sälgud sisse, et aur taignast välja pääseks. Pintselda kolmandiku sulavõiga ning küpseta 200 kraadi juures umbes 35 minutit, kuni tainas on kuldne ja krõbe. Pintselda paar korda struudlit ka küpsemise ajal, nii saad mahlase, krõbeda ja läikiva kooriku. Serveeri struudlit soojalt.


Muide, vahva idee on terveid peete ka nn lõkkekartulite meetodil küpsetada! Lihtsalt mässi puhtaks pestud koorimata peedid kahekordsesse fooliumisse ning peida kuuma tuha sisse, kui lõkkel leek kustumas. Olenevalt tuha kuumusest võib juba paari tunni pärast mustaks tõmbunud fooliumipalle tuha seest otsima minna. Peedid said imehõrgud. Ja no see värv!



Caribou - "Pelican Narrows".