Siin kiirversioon Napoleoni koogist. Ükshaaval rullitud ja küpsetatud taignakihte on asendamas lehttainas ning kui muidu leiab kook endale seltsi tihti just pohlamoosist, siis siin on punamarju asendamas mustad sõstrad.
Kas te Balta turul nüüd pärast uuesti avamist olete juba käinud? Tundub, et arvamused jagunevad pooleks - osadele meeldib uus turg väga, teised aga igatsevad taga vanu kokkuklopitud lette ning meenutavad nostalgianoodiga memmederidu, kes eterniidist räästa all (mõnel juhul mustast kilekotist) vihmakeebiga oma küüslauku, mett ja villaseid sokke müüsid.
Ma vist ennast ei oskagi ei ühte ega teise kategooriasse paigutada. Uus turg meeldib mulle üldmuljes küll - väljast näeb turuhoone väga šeff välja ning et katusel olev astmeline ala, kus oma lõunasööki või lihtsalt ilusat ilma nautida, on ääretult tore! Liha- ja kalaosakond on ka nüüd ilus puhas ning kutsub küll oma proteiin sealt koju tooma. Pean tunnistama, et remondieelselt balta turult ei ole ma vist kordagi ei liha ega kala ostnud. Hmm. :D
Kahjuks on ka hinnad turul uue tulekuga tõusnud, ning oma tuttavaid turutädisid-onusid ma enam üles ei ole leidnud. Piisavalt kaua naabruskonnas elanud, oli mul juba oma "tomationu" ja "viinamarjatädi" tekkinud, üleküpsenud banaanidest rääkimata. Kust ma nüüd perfektses küpsetamisvalmiduses (loe: raskelt ülevalminud) banaane pea olematu raha eest saan? Nüüd on lettidel ainult rohekaskollased isendid, sama kallid kui Selveris, kui mitte veidi kallimad. :(
Ja see ala, kus väikesed putkapoekesed on - ilmselt projekti peal nägi see väga tore välja, aga reaalsuses on minu meelest tegu lihtsalt halva ruumikasutusega. Samale alale oleks palju paremini saanud paigutada palju rohkem ärisid, ja tore oleks mööda käies kaupa ka lähemalt näha. See ju turu mõte ongi, et otse müüjatega üle kauba suhelda saaks?
Aga eks tõsi ta ole, uuendust oli vanal Baltal vääääga vaja. Ning kui alguse avamistuhin on üle läinud ja turg ning kauplemine oma tavalise rütmi on kätte saanud, võin ilmselt hoopis teist juttu rääkida.
Aga magustoit! Kook sai sel korral portsjonitena klaasidesse valmis tehtud, et serveerimise ajaks jõuaks taignaosa kenasti läbi imbuda ning et ei peaks muretsema kas kook ikka koos püsib. Kui klassikaline Napoleon tahab üleöö seista, et oma õige mahasus kätte saada, siis siin piisab kui hommikul-lõunal klaasidesse kihid valmis laduda ning õhtusöögi kõrvale võib juba mõnusat magustoitu nautida.
Kui külmkapist vaatavad mõned teised marjad, näiteks vaarikad vastu, siis sobib kooki imehästi ka nendega teha!
Klaasi-Napoleon mustade sõstardega
neljale
- 100 g lehttainast
- 200 g musti sõstraid
- 125 ml piima
- 15 g võid
- 15 + 15 g suhkrut
- 0,5 tl vaniljesuhkrut või vaniljekaunapastat
- 10 g jahu
- 2 munakollast
Küpseta õhemaks rullitud ja kahvliga läbi torgitud lehttainas ahjus helekuldseks. Lõika kääridega ribadeks, ning ribad seejärel umbes 1 cm pikkusteks tükkideks. Lase jahtuda. Just käärid on kõikideks taignalõikamisteks, quiche'idest pitsadeni, end kõige asjalikemaks abimeesteks tunnistanud!
Kreemiks lase piim, või, 15 g suhkrut ning vanilje potis keema. Sega ülejäänud suhkur jahuga ning lisa munakollased. Vispelda ühtlaseks. Nirista pool kuumast piimast munasegu hulka, samal ajal hoogsalt vispeldades, et klimpe ei tuleks, ning seejärel kalla kausi sisu tagasi potti. Kuumuta keskmisel kuumusel pidevalt vispeldades umbes 5 minutit. Kui kreem paksenema hakkab ning esimene mull pinnale kerkib, võta pott tulelt ning vispelda veel hoogsalt, kuni kreem on ühtlane ja sile. Pane kaussi, kata kreemi pind kilega, et talle peale nahka ei tekiks, ning jahuta kiirelt. Suru kahvliga 2 sl mustasid sõstraid puruks ning lisa püree jahtunud kreemile.
Lao magustoit klaasidesse: kõigepealt lehttaignatükid, seejärel kreem ning peale mõned mustad sõstrad. Korda kuni aineid jätkub, pealmiseks kihiks jäta kreem + marjad. Lase külmkapis kuni serveerimiseni maitsestuda.
Stuart A. Staples & Lhasa De Sela ilusnukker duett "That Leaving Feeling".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar